Estniska / Eesti keel

Vastused küsimustele mis seotud emakeele ja emakeeletoetusega

Kellel on vóimalik saada emakeeletoetust?
Lapsed, kellel on vähemalt ühe vanemaga móni teine suhtluskeel kui rootsi keel. Laspel on vanusele vastav keeleline (emakeel) baas. Kui eelnevad nóuded on täidetud, on lapsel óigus emakeeletoetusele.

Mida peaksin tegema, kui soovin lapsele emakeeletoetust?
Emakeele toetuse taotlemine toimub läbi lapse lasteaia, kus tuleb avaldada soovi emakeel toetuseks. Seejärel saadab lasteaiajuhataja sooviavalduse edasi Emakeeleosakonda (Modersmålsenheten) kus laps registreeritakse. Seejärel vótab emakeele pedagoog lasteaiaga ühendust, et kokku leppida emakeele toetuse suhtes.

Miks on tähtis et lapsel oleks tugev emakeeleoskus?
Lapsel on rohkem vóimalusi tunda kokkukuuluvust oma perekonnaga ja sugulastega. Läbi tugeva emakeele kinnistub ka rootsi keel paremini. EU on seadnud üles 8 póhiomadust mis kodanikud peaksid omama, kaks neist on , et suuta suhelda omas emakeeles ja ka vóórkeeles. Kultuurilise kuuluvuse teadvus on veel üks omadus, mis käib käsikäes keelega.

Millisest vanusest alates vóib minu laps saada emakeele toetust?
Niipea kui laps alustab lasteaias ja vastavalt vóimalustele.

Kus hakkab toimuma emakeele toetus?
Emakeele pedagoog kohtub lapsega tema lasteaias, vói lähedalasuvas lasteaias. On keeli kus toetus toimub kesklinnas asuvates ruumides.

Kuidas töötab emakeele pedagoog?
Nagu kogu lasteaias töötav pedagoogiline personal, lähtuvad ka emakeele pedagoogid lasteaia óppekavast ja teistest riiklikest juhtdokumentidest. Rahvusvaheline töökeskkond lasteaias aitab lastel paremini móista erinevusi ja annab valmisoleku móista maailma enese ümber.

Kes kannab kulud?
Uppsala Kommun.

Kas laps tuleb toime mitme keelega samaaegselt?
Lapsed saavad hakkama mitme keelega.

Kuidas saan aidata, et tugevdada lapse emakeelt?
Räägi palju ja püüa kasutada keelt mis on natuke kórgemal tasemel kui laspe keeleoskus hetkel, sellega rikastub lapse sónavara. On tähtis, et kasutada rikkalikku ja kirjeldavat sónavara, näiteks: ” Kas sa paneksid selle punase auto sinna punutud korvi.” mitte aga : ” Pane see sinna.”
Et lugeda on samuti tähtis. Laenutage raamatuid raamatukogust!
Kohtuge teistega kes räägivad sama keelt kui te ise.

Me räägime emakeelt kodus, aga kas poleks parem kui räägiksime rootsi keelt isegi kui see pole meie emakeel?

Rootsi keel on ju enamuskeel.
Alati on parem, et rääkida emakeelt. See on keel mida sa valdad kóige paremini, räägid kóige paremini, suudad rääkida väljendusrikkalt , tunnetega ja kasutada erinevaid nüanse. Sel kombel kuuleb laps samuti väga rikkalikku ja täiuslikku keelt ja omandab selle sama moodi.

21 september 2015